Tarneahel
Tarkvara müük Jaapani elutähtsale taristule
Kaks Jaapani küberturvalisuse muudatust jõustusid 1. oktoobril 2026. Kumbki ei ole suunatud välismaistele tarkvaratarnijatele, kuid mõlemad tõstavad seda, mida elutähtsa taristu operaatorid oma tarnijatelt ootavad. Siin on kirjas, mis muutus, mida teie kliendid võivad nüüd teilt küsida ja millistele neist päringutest saab vastata teie build.
Uuendatud
Mis muutus 1. oktoobril 2026
Neid kahte muudatust kirjeldatakse sageli ühena, kuid neil on erinev õiguslik alus ja erinev sihtrühm.
| Aktiivse küberkaitse seadus | Ühtsed standardid | |
|---|---|---|
| Mis see on | 2025. aasta seadus nr 42, jaapani keeles サイバー対処能力強化法 | Standard, mille kiitis 31.07.2026 heaks küberturvalisuse strateegiline peakorter (Cybersecurity Strategic Headquarters) |
| Kellele see on suunatud | Määratud põhitaristu (基幹インフラ) operaatoritele | Valitsusasutustele ja nende kaudu 16 elutähtsa taristu sektori operaatoritele |
| Mida see nõuab | Võtmevarast teatamist ja intsidentidest valitsusele aru andmist | Sektoriüleseid turvameetmeid alates juhtimisest ja tarneahela riskist kuni haavatavuste halduseni |
| Kuidas see seob | Õiguslikud kohustused koos karistustega | Iseenesest jõustatav ei ole. Operaatoriteni jõuab see iga sektori ohutusstandardite kaudu |
16 sektorit on info ja side, rahandus, lennundus, lennujaamad, raudtee, elektrienergia, gaas, avalikud teenused, meditsiiniteenused, vesi, logistika, kemikaalid, krediit, nafta, sadamad ja postiteenused.
Standardite kõrval avaldas Jaapani riiklik küberturvalisuse büroo (National Cybersecurity Office) juhendi nende ohutusstandardite koostamiseks, mis kehtib samuti alates 1. oktoobrist. See on tarnija jaoks kõige kasulikum dokument, sest see kirjeldab täpselt, mida operaatoritelt oodatakse seoses ettevõtetega, kellelt nad ostavad.
Miks see tarnijateni jõuab
Kohustused lasuvad operaatoril, nii et mõju teile on pigem äriline kui õiguslik: see saabub lepingutingimuste, hankekriteeriumide ja küsimustike kujul. See, mis konkreetse kliendi puhul kehtib, sõltub tema sektorist ja tema enda ohutusstandarditest, nii et küsige kliendilt, mitte ärge eeldage.
Ühtsed standardid kohustavad operaatoreid mõistma, kuidas nende kriitilised süsteemid tarneahelast sõltuvad, teadma, kus nende tarnijad turvalisuse osas seisavad, ja sätestama toodete ja teenuste ostmisel turvanõuded. Juhend muudab selle konkreetseteks punktideks.
Mida operaatorid võivad teilt küsida
Juhend eristab meetmeid, mida operaatorid peaksid võtma, meetmetest, mis on soovitavad. Tabel näitab mõlemat koos selle osaga tõenditest, mis võib tulla teie buildist.
| Mida juhend kirjeldab | Tase | Tõendid buildist |
|---|---|---|
| Lepingutesse kirjutatud turvanõuded, näiteks kuidas tõsiseid haavatavusi käsitletakse ja neist teatatakse (2.9 ②-2) | Tuleks võtta | Iga haavatavuse kirje triaažist parandatud väljalaskeni |
| Ostetud süsteemide tarnijad teatavad haavatavustest, käsitlevad ja avalikustavad need hoolduslepingu alusel (3.6 ①-2) | Tuleks võtta | Tarnitu pidev seire ja väljalasked, mida iga haavatavus mõjutab |
| Viis jagada haavatavuse või intsidendi avastamisel teavet kiiresti tarnijaga (2.9 ③-3) | Tuleks võtta | Buildide ajalugu, mis näitab, millised väljalasked paketti sisaldavad |
| Kui hange vajab läbipaistvust, tarnijalt SBOM-i koostamise ja esitamise nõudmine (2.9 ③-4) | Soovitav | SBOM igast buildist, eksporditud CycloneDX- või SPDX-vormingus |
| Kinnitamine, et tarnija arendab turvalise tarkvaraarenduse tavade järgi (2.9 ③-4) | Soovitav | Isoleeritud buildi tööd ja jõustatud väljuva liikluse poliitika |
Kas Jaapan nõuab SBOM-i?
Ühtsete standardite järgi mitte, need SBOM-e ei maini. Juhend nimetab neid ühe võimalusena: operaator, kes vajab hankes läbipaistvust, võib paluda tarnijal see koostada ja esitada, ning juhend viitab METI SBOM-i juhendi versioonile 2.0. Sellisele päringule tasub siiski tõenäoliselt vastu tulla, sest leping võib muuta võimaluse teie jaoks siduvaks.
Muu, mida teie klient võib otsida
- Kolmanda osapoole hindamine. Juhend soovitab kasutada välishindamisi, et vähendada tarnijate kontrollimise tööd. See nimetab ISMS-i vastavushindamist ning METI ja riikliku küberturvalisuse büroo SCS-hindamisskeemi, mis on kavas käivitada Jaapani 2026. eelarveaasta lõpu paiku.
- Toote- ja teenuseskeemid. Samuti suunab see operaatoreid valikukriteeriumide seadmisel kasutama JC-STAR-i IoT-toodete, ISMAP-i pilveteenuste ja JISEC-i IT-toodete puhul.
- Haavatavuste hindamised. Operaatorid hindavad perioodiliselt oma süsteeme ja lepingutingimused võivad laiendada hindamise ja aruandluse teile.
- Andmetingimused. Lepingud võivad käsitleda seda, kus andmed asuvad, kus neid salvestatakse, hoitakse, kuhu edastatakse ja kuidas need kõrvaldatakse.
Mida see tähendab, kui juba valmistute CRA-ks
Suur osa tööst kandub üle. ELi küberkerksuse määrus (Cyber Resilience Act, CRA) on eraldi režiim oma kohustustega, nii et selle täitmine ei rahulda seda, mida Jaapani klient küsib. Kuid mõlemad taanduvad samadele küsimustele: mis on tarnitud tarkvaras, milliseid väljalaskeid haavatavus mõjutab ja mida te sellega tegite. Kui need vastused tulevad teie buildist, saate neid Jaapani kliendi jaoks uuesti kasutada, selle asemel et neid uuesti kokku panna.
Kuhu CRACI sobitub
CRACI salvestab, mida iga GitHub Actionsi töö tegelikult kaasa tõi, ja koostab SBOM-i buildist, seejärel jälgib tarnitut ja jälgib haavatavusi triaažist parandatud väljalaskeni. See annab teile tõendid ülaltoodud tabeli päringute jaoks.
See katab vaid osa sellest, mida operaator võib oodata. CRACI ei tee haavatavuste hindamisi ega läbistusteste, ei paika juurutatud süsteeme ega anna aru Jaapani ametiasutustele. See ei tee teid ühegi sektoristandardiga vastavaks. CRACI-t majutatakse Euroopas ja ISO/IEC 27001 on ainus sertifikaat, mis sellel on, nii et kontrollige mõlemat oma kliendi andmetingimuste ja valikukriteeriumide suhtes.
Jaapani elutähtis taristu: korduma kippuvad küsimused
Kas Jaapani aktiivse küberkaitse seadus kehtib välismaistele tarkvaratarnijatele?
Selle teatamis- ja intsidentidest aru andmise kohustused lasuvad määratud taristuoperaatoritel. Tarnija tunneb seda tõenäolisemalt selle kaudu, mida need kliendid lepingutes küsivad, nii et kontrollige seda kliendi ja oma õigusnõustajaga.
Kas ühtsed standardid on kohustuslikud?
Iseenesest mitte. Need on suunatud peamiselt valitsusasutustele ja sätestavad, mida sektorite ohutusstandardid peaksid sisaldama, nii et see, mis operaatorit seob, sõltub tema sektorist.
Milliseid sektoreid see hõlmab?
Kuusteist: info ja side, rahandus, lennundus, lennujaamad, raudtee, elektrienergia, gaas, avalikud teenused, meditsiiniteenused, vesi, logistika, kemikaalid, krediit, nafta, sadamad ja postiteenused.
Kas Jaapan nõuab SBOM-i?
Ühtsete standardite järgi mitte, need SBOM-e ei maini. Ohutusstandardite juhend nimetab SBOM-i asjana, mida operaator võib tarnijalt küsida, ja leping võib selle siduvaks muuta.
Mida haavatavuste halduse jaotis nõuab?
Ühtsete standardite jaotis 3.3.6 nõuab operaatoritelt, et nad kontrolliksid, kas haavatavused mõjutavad töös olevaid süsteeme, hindaksid oma süsteeme perioodiliselt ja kehtestaksid paikamise protseduurid, arvestades, et tehisintellekt lühendab aega avastamisest ärakasutamiseni.
Kas CRA-ks valmistumine katab Jaapani nõuded?
Ei, kuid suur osa tõenditest kandub üle. SBOM-id, kirje selle kohta, milliseid väljalaskeid haavatavus mõjutab, ja kirje selle käsitlemisest on kasulikud mõlemal juhul.
Tõendid, mida teie kliendid võivad küsida
Saage SBOM-id ja haavatavuste kirjed igast GitHub Actionsi tööst, ilma neid käsitsi kirjutamata.
Broneerige demo