Haavatavused
Haavatavuste prioriseerimine: kuidas otsustada, mida esimesena parandada
Ükski meeskond ei paranda kõiki haavatavusi, millest skannerid teatavad, ega peakski seda proovima. Enamikku teadaolevatest haavatavustest ei kasutata kunagi ära ja need, mida kasutatakse, ootavad harva tööjärjekorda. Haavatavuste prioriseerimine otsustab, millised leiud parandatakse sel nädalal, millised lähevad tavapärastesse uuendustesse ja millised teid üldse ei mõjuta.
Uuendatud
Miks ainult raskusastmest ei piisa
Vaikimisi sorteeritakse CVSS-i järgi ja liigutakse kriitilistest allapoole. See tundub objektiivne, kuid ebaõnnestub kolmel põhjusel:
- CVSS mõõdab raskusastet, mitte riski. See kirjeldab, kui halb oleks haavatavus, kui seda ära kasutataks. See ei ütle, kas keegi seda ära kasutab või kas see on teie tootes oluline.
- Liiga suur osa loendist on kiireloomuline. Paljud avaldatud CVE-d saavad kõrge või kriitilise hinde, nii et CVSS-i järgi sorteeritud järjekord paneb tippu sadu leide ega anna võimalust nende vahel valida.
- Loend on täpselt nii hea kui inventar. Lukufaili lugev skanner teatab arendussõltuvustest, mida kunagi ei tarnita, ja jätab märkamata paketid, mille build laadis alla paketihaldurist mööda. Mõlemad moonutavad järjestust enne, kui see üldse algab.
Prioriseerimine lisab puuduvad küsimused: kas seda kasutatakse ära, kui tõenäoliselt seda tehakse ja mis teiega juhtub, kui seda tehakse. Kuid järjestamine korrastab ainult ees olevat loendit, seega vähendage kõigepealt müra: leiud komponentide kohta, mida te ei tarni, duplikaadid ja vastutajata leiud.
Signaalid
| Signaal | Küsimus, millele see vastab | Allikas |
|---|---|---|
| CVSS | Kui raske see ärakasutamise korral on? Hinne 0 kuni 10. | FIRST (standard); NVD ja tootjad avaldavad hindeid |
| EPSS | Kui tõenäoline on ärakasutamine järgmise 30 päeva jooksul? Tõenäosus 0 kuni 1. | FIRST, uuendatakse iga päev, tasuta |
| CISA KEV | Kas seda kasutatakse juba päriselus ära? | CISA teadaolevalt ärakasutatud haavatavuste kataloog (Known Exploited Vulnerabilities) |
| SSVC | Arvestades ärakasutamist, mõju ja teie missiooni, mida peaksite tegema: jälgima (track), tähelepanu pöörama (attend) või tegutsema (act)? | CERT/CC ja CISA otsustuspuud |
| Teie kontekst | Kas haavatav versioon tarnitakse? Kas see on avatud? Kui oluline on toode? Kas parandus on olemas? | Teie inventar, arhitektuur ja varade kirjed |
Avalikud signaalid kirjeldavad haavatavust. Ainult teie kontekst kirjeldab teie riski ja enamik meeskondi saab selle kõige vähem usaldusväärsest allikast.
Praktiline prioriseerimismeetod
Enamik programme jõuab mingi versioonini neist tasemetest. Seadke tähtajad vastavalt sellele, mida teie poliitika ja kliendid nõuavad.
- Parandage kohe: teadaolevalt ära kasutatud, teie tarnitavas tarkvaras. Kõik, mis on KEV-loendis või mille ärakasutamise kohta on muid tõendeid ja mis on välja lastud buildis olemas. Võrdluseks annab CISA BOD 26-04 USA föderaalasutustele avalikult kättesaadava süsteemi KEV-kirje jaoks kõigest 3 päeva.
- Parandage järgmisena: tõenäoliselt ära kasutatav ja raske. Kõrge EPSS-i hinne koos kõrge või kriitilise CVSS-iga tarnitud ja avatud komponendis. Valige EPSS-i lävi, mis annab järjekorra, mida teie meeskond suudab tegelikult tühjendada.
- Parandage tavapäraselt: kõik muu, mis tarnitakse. Koondage see regulaarsetesse sõltuvuste uuendustesse, selle asemel et käsitleda iga leidu intsidendina.
- Dokumenteerige: ei mõjuta. Haavatav pakett on olemas, kuid haavatavat koodi ei kasutata või komponenti ei tarnita. Salvestage põhjendus VEX-avaldusena, et sama leid ei tuleks uuesti ülevaatamisele ja et küsivad kliendid näeksid põhjust.
Seejärel järjestage pidevalt ümber. Kolmandal tasemel olnud haavatavus võib üleöö liikuda esimesele, kui see lisatakse KEV-i või selle EPSS-i hinne hüppab.
Haavatavused, mida te kunagi järjestada ei saa
Iga prioriseerimismeetod järjestab ees olevaid leide. Haavatav pakett, mida skanner kunagi ei näinud, ei anna ühtki leidu, seega ei saa see kunagi CVSS-i hinnet, EPSS-i hinnet ega KEV-vastet. Seda ei järjestata madalale. Seda ei järjestata üldse ja see tarnitakse sellegipoolest.
Seda juhtub sagedamini, kui tundub, sest enamik skannereid tuletab teie tarkvara sisu failidest: lukufailist, manifestidest või buildi väljundist. Kõik, mille build alla laadib ja mida ükski lukufail ei loetle, on varjatud sõltuvus ning failipõhised tööriistad jätavad selle märkamata:
-
Installikonksud. npm-i skriptide
preinstalljapostinstallalla laaditud kood, tee, mida kasutas Shai-Huludi uss. - Buildiskriptid. Näiteks Rusti buildiskriptid, mis laadivad koodi alla buildi ajal.
- Baastõmmised. Konteineribuildi baastõmmis ja selle operatsioonisüsteemi kihid.
- Vahemälud. CI vahemälust taastatud paketid, mida ei installitud lukufailist.
Väljundi hilisem skannimine lünka ei sulge. Valmis binaarfail, eriti kompileeritud kood, näiteks Rust, jätab skanneri oletama, mis sinna läks. Ja kuna buildid ei ole vaikimisi reprodutseeritavad, ei garanteeri sama commit'i hilisem uuesti ehitamine samu sõltuvusi.
Buildi ajal salvestatud SBOM alustab teisest otsast. CRACI käitab teie GitHub Actionsi töid ja näeb igasse buildi sisenevat liiklust, nii et see salvestab iga paketi, mille töö tegelikult kaasa tõi, sealhulgas varjatud sõltuvused. Igal SBOM-il on täielikkuse olek, mis ütleb, kui midagi ei õnnestunud näha. Praktikas on CRACI leidnud haavatavaid pakette, millest Snyk ja Aikido ei teatanud, sest nende skannimistest puudusid need komponendid. Just neid leide ei saa prioriseerimismeetod kunagi järjestada.
Kontekst: osa, mida skannerid teie eest hinnata ei saa
Kas haavatav versioon tegelikult tarnitakse?
See küsimus eemaldab kõige rohkem müra. Testiraamistik lukufailis, pakett harus, millest kunagi väljalaset ei tehta, konteineri etapp, mis visatakse ära: ükski neist ei jõua klientideni. Buildi ajal salvestatud SBOM vastab küsimusele selle põhjal, mida väljalaske build tegelikult kasutas, mitte selle põhjal, mida repositoorium deklareerib.
Millised väljalasked seda sisaldavad ja millest alates?
Leid tootes, mida tarnite klientidele ja milles on mõjutatud kõik väljalasked alates eelmisest kevadest, on olulisem kui sama leid sisemises tööriistas. Mõjuperioodi teadmine ütleb teile ka, mida avalikustada.
Kas haavatava koodini saab jõuda?
Reachability-analüüs jälgib, kas teie kood saab kutsuda sõltuvuses olevat haavatavat funktsiooni. Mitu SCA-tööriista pakuvad seda ja see lükkab tõhusalt kättesaamatud leiud loendis allapoole. Käsitlege seda ühe sisendina: see näeb ainult koodiradu, mida analüüs suudab jälgida, ja kutsutav funktsioon ei ole sama mis ärakasutatav.
Kas see on avatud ja kas parandus on olemas?
Internetile avatud teenus on tähtsam kui pakktöö privaatvõrgus. Parandatud versiooniga haavatavuse sulgemine on odavam kui sellise, mis vajab leevendusmeedet. Mõlemad muudavad järjekorda, mitte seda, kas sellega tegeletakse.
Riskipõhine haavatavuste haldus
Riskipõhine haavatavuste haldus on sama idee programmitasandi nimi: järjestage ärakasutamise tõendite, tõenäosuse, raskusastme ja ärikonteksti järgi, mõõtke, kui kiiresti riskantseimad leiud suletakse, ja leppige sellega, et madala riskiga leiud võivad avatuks jääda. Koos sellega muutuvad ka mõõdikud. Avatud haavatavuste koguarvu asemel jälgige, mitu teadaolevalt ära kasutatud haavatavust on tarnitud tarkvaras avatud ja kui kaua need avatuks jäävad.
Haavatavuste prioriseerimise tööriistad
Suurema osa järjestamisest teevad täna kolme liiki tööriistad:
- Taristu haavatavuste halduse platvormid, nagu Tenable, Qualys ja Rapid7, hindavad hoste, lõppseadmeid ja pilvevarasid oma riskihinnangutega, mis põhinevad ärakasutamise luureandmetel.
- SCA- ja rakenduste turvatööriistad, nagu Snyk, Endor Labs ja Semgrep, järjestavad sõltuvuste leide, mitu neist reachability-analüüsiga.
- Avatud lähtekoodiga tööriistad, nagu Grype, mis esitab leidudega koos EPSS- ja KEV-andmed, ning Dependency-Track, mis analüüsib SBOM-e pidevalt.
Haavatavuste halduse tööriistad võrdluses käsitleb neid ükshaaval.
Kuidas CRACI prioriseerimist toetab
CRACI alustab sealt, kus järjestamine kõige sagedamini viltu läheb: inventarist. See käitab teie GitHub Actionsi töid ja salvestab paketid, mille iga töö tegelikult alla laadis, sealhulgas transitiivsed sõltuvused, vahemäludest taastatud paketid ja varjatud sõltuvused, mida ükski lukufail ei loetle.
- Leiud tarnitu kohta. Jälgitavaid SBOM-e hinnatakse pidevalt uuesti ja organisatsioonivaated koondavad leiud kõigist buildidest ja repositooriumidest. Iga pakett näitab oma turvateateid koos raskusastmega ja pakette, mis selle kaasa toovad.
- Mõjuperiood. Buildiajalugu näitab, millised varasemad buildid sisaldasid otsest või transitiivset haavatavat sõltuvust, nii et teate, millised väljalasked olid mõjutatud ja kui kaua.
- Triaaž ja suunamine. Turvameeskonnad teevad leidude triaaži ja saadavad iga leiu parandamise eest vastutavale meeskonnale. CRACI toetab VEX-i, et salvestada, et haavatavus teie toodet ei mõjuta.
- Väravad. Poliitikaväravad saavad leidude korral buildi blokeerida, sealhulgas buildi, mis sisaldab kindlat CVE-d.
CRACI ei paku reachability-analüüsi. Kui see on signaal, mida vajate kõige rohkem, valige mõni seda pakkuv SCA-tööriist. Kogu võimekust vaadake lehelt haavatavuste jälgimine.
Haavatavuste prioriseerimine: korduma kippuvad küsimused
Mis on haavatavuste prioriseerimine?
Haavatavuste prioriseerimine tähendab otsustamist, milliseid teadaolevaid haavatavusi parandada esimesena, millised võivad oodata ja millised teid üldse ei mõjuta. See järjestab leiud selle järgi, kui tõenäoliselt neid ära kasutatakse ja kui palju kahju see teie keskkonnas teeks, mitte ainult raskusastme järgi.
Kuidas haavatavusi prioriseerida?
Alustage täpsest inventarist, et järjestaksite haavatavusi tarkvaras, mis tegelikult tarnitakse. Pange esikohale kõik, mis on CISA teadaolevalt ärakasutatud haavatavuste (Known Exploited Vulnerabilities) loendis, seejärel järjestage ülejäänud ärakasutamise tõenäosuse (EPSS) ja raskusastme (CVSS) järgi, kohandatuna teie kontekstile: avatus, toote olulisus ja paranduse olemasolu. Salvestage need, mis teid ei mõjuta, VEX-avaldustena.
Kas haavatavuste prioriseerimiseks piisab CVSS-ist?
Ei. CVSS mõõdab, kui raske haavatavus on, mitte seda, kui tõenäoliselt seda ära kasutatakse või kui oluline see teile on. Ainult CVSS-i järgi järjestamine märgib suure osa tööjärjekorrast kõrgeks või kriitiliseks ning enamikku neist haavatavustest ei kasutata kunagi ära.
Mis on riskipõhine haavatavuste haldus?
Riskipõhine haavatavuste haldus järjestab ja parandab haavatavusi riski järgi, mida need teie organisatsioonile kujutavad, ühendades ärakasutamise tõendid, tõenäosuse, raskusastme ja ärikonteksti, selle asemel et liikuda läbi CVSS-i hinde või vanuse järgi.
Mis vahe on EPSS-il ja KEV-il?
EPSS on prognoos: hinnanguline tõenäosus, et CVE-d kasutatakse järgmise 30 päeva jooksul ära. KEV on kirje: CISA kataloog haavatavustest, mille päriselus ärakasutamise kohta on tõendeid. KEV-kirje on fakt; EPSS-i hinne on tõenäosus. Kasutage esmalt KEV-i ja ülejäänu järjestamiseks EPSS-i.
Kas reachability-analüüs asendab prioriseerimise?
Ei, see on üks sisend rohkem. Reachability-analüüs kontrollib, kas teie kood saab kutsuda sõltuvuses olevat haavatavat funktsiooni. See eemaldab leiud, mida ei saa käivitada, kuid ei ütle midagi ärakasutamise tõenäosuse kohta ja katab ainult koodi, mida analüüs suudab jälgida.
Prioriseerige seda, mida teie buildid tegelikult tarnisid
Broneerige demo ja käitage üht oma GitHub Actionsi töövoogu CRACI-s. Näete iga haavatavat paketti, mille build kaasa tõi, ja millised buildid selle tarnisid.
Broneerige demo